Liikumine ja hea enestunne
Liikumine on ainus harjumus, millel on kindel seos hea enesetundega. Seosed on nõrgemad võrreldes regulaarse kehalise aktiivsuse mõjuga füüsilisse võimekusse, üldisesse heasse vormi ja haiguste bioloogilistesse riskifaktoritesse.
Liikumine vähendab kehast lähtuvaid ebameeldivaid aistinguid ja tekitab heaolutunnet, erksust ja lõõgastunud olemist nii liikumise ajal kui ka mõni tund selle järel.
Liikumise omadus tekitada meeldivaid elamusi on individuaalne. Liikumisest põhjustatud enesetundemuutused avalduvad ja tugevnevad liikumisega kohanemisel. Need soodustavad liikumise soovi ja aitavad niiviisi säilitada motivatsiooni liikumiseks.
Mõni algaja katkestab või lõpetab liikumisharrastuse sellega seotud ebameeldivate elamuste tõttu.
Liikumisega seotud head enesetunnet käsitletavates uuringutes on raske eristada põhjuseid, mis tulenevad liikumissituatsioonist, keskkonnast või harrastajate ootustest. Need mõjud ei ole tingitud füüsilisest sooritusvõimest ega vastupidavuse paranemisest.
Regulaarne kehaline treening ja eriti veel regulaarne liikumine vabal ajal vähendavad depressiooni ja psüühiliste häirete tunnuseid inimeste hulgas. Regulaarse liikumisega harjunute heaolutunne ei parane liikumise intensiivistumisega nii selgelt kui väheaktiivsetel inimestel.
Kui liikumisega soovitakse parandada tervislikku seisundit, siis peab teadma milline liikumine on selleks vajalik. Peab tundma liikumise kestvuse, kordussageduse, koormuse ja liikumisviiside seost organismis tekkivate reaktsioonidega.
Tervise seisukohast on oluline liikumisel saadav koormus.