Miks tekib janu?
Janu teke
Täiskasvanud inimese kehamassist ligikaudu 70-75% moodustab vesi (rasvadepoosid arvestamata). See veesisaldus hoitakse suure tähtusega konstantsena, mis pikemas ajavahemikus kõigub umbes ±0,22% ehk keskmiselt 150 ml. Kui keha kaotab vett rohkem kui 0,5% oma kehamassist, siis tekib janu. 70 kg inimese kohta teeb see 30ml. Lisaks janule väheneb süljesekretsioon, mille tõttu tekib iseloomulik kuivustunne suus.
Janu kustutamine
Joomise algusest kuni veevaeguse kõrvaldamiseni möödub küllaltki pikk aeg, kuna makku ja soolde viidud vesi peab kõigepealt jõudma vereringesse. Katsed on näidanud, et janutunne kaob st joomine lõpetatakse enne kui veevaegus on likvideeritud.
Kui janu on lõplikult kustutatud või absoluutne vee defitsiit likvideeritud, siis vaatamata pidevale, kuigi aeglasele füsioloogilisele veekaotusele möödub teatud aeg, kuni uuesti tekib janu. Seega on janu jaoks olemas lävi. Inimesel on see vee kaotuse juures, mis moodustab 0,5% kehamassist. Selle januläve abil välditakse janu teket juba väikese veekaotuse puhul. Normaalse veesisalduse muutused inimekehas on sageli siiski suuremad kuna esiteks me joome sageli rohkem kui vaja ja teiseks ei saa alati janu kustutada vahetult selle tekkimisel.
Janutunne on üks vähestest aistingutest, mis ei adapteeru. Seetõttu on janu kustutamine võimalik ainult vedeliku manustamise teel.
Allikas: Inimese füsioloogia. R.F.Schmidt, G. Thews