Sammulugeja kasutamine kehalise aktiivsuse ja tervise parandamiseks
Kehalise aktiivsuse suurendamine seondub erinevate haiguste ennetamise ja paranemisega: südameveresoonkonna haigused (SVH), hüpertensioon, insult, diabeet, osteoporoos ja depressioon. Sellise laialdase mõju tõttu on soovituslik kehaline aktiivsus täiskasvanutele vähemalt 30 minutit igapäevaselt.
Ajakirjas Journal of the American Medical Association avaldatud uurimises, tehti kokkuvõte erinevates uurimistöödest sammulugeja kasutamise mõjust kehalise aktiivsuse suurendamisele. Kasutatud uuringutes osales kokku 2767 inimest, kelle keskmine vanus oli 49 aastat ja vaid viie uuringu korral oli uuritavate keskmine vanus üle 60 aasta. Enamus uuringutes osalejatest olid ülekaalulised, normaalse vererõhu ja kontrollitud kolesterooli tasemega. Põhiliselt olid uuritavad vähe liikuvad: keskmine sammude arv enne uuringut oli 7473.
Uuringute kokkuvõttest selgus, et sammulugeja kasutamine suurendas sammude arvu keskmiselt 2000 sammu päevas ehk uuringutes osalejate kehaline aktiivsus suurenes keskmiselt 25%. Suurim kehalise aktiivsuse muutus oli noorematel ja nendel, kelle liikumisaktiivsus oli enne uuringut minimaalse nõutud taseme lähedal.
Sugu, kehamassiindeks (KMI) ja rass ei mõjutanud kehalise aktiivsuse muutust uuringutes. Samas oli aga oluline eesmärgi seadmine. Need, kellel oli kindel eesmärk saavutasid ka paremaid tulemusi. Näiteks kolme uurimuse puhul ei kasutatud eesmärki ja liikumisaktiivsuse muutus polnud nendes uuringutes ka oluliselt tõusnud. Samas aga nt 10 000 sammu seadmine eesmärgiks suurendas aktiivsust keskmiselt üle 2000 sammu päevas olenemata tõsiasjast, et vaid kahe uuringu puhul saavutasid uuritavad seatud eesmärgi.
Oluliseks võib pidada ka sammupäeviku kasutamist. Sammupäevikut mittekasutajatel suurenes sammude arv keskmiselt 832 sammu päevas ning päevikute kasutajatel vastavalt 2649 sammu päevas.
Sammulugejate kasutamine ja tervisenäitajate muutus
Ühine joon kõikide uuringute puhul oli uuritavate oluline KMI alanemine. Alanemine oli seotud vanusega (vanemad enam), rassi/rahvusliku kuuluvusega (valgetel enam), eesmärgiks seatud sammude arvuga ning uuringu kestvusega.
Teiseks positiivseks muutuseks oli uuritavate süstoolse vererõhu alanemine 3,8 mmHg ja diastoolse vererõhu alanemine 0,3 mmHg. Selline muutus oli olulises seoses uuringu eelse kõrgema süstoolse vererõhu tasemega ja sammude arvu muutusega, kuid ei sõltunud vanusest, KMI muutusest, seatud sammude eesmärgist või uuringu kestvusest. Süstoolse vererõhu alanemine oli suurim uuringu alguses kõrgeimate süstoolse vererõhuga osalejatel.
Kuus uuringut kirjeldasid muutust kolesterooli tasemes, eriti just LDL (low-density lipoprotein) osas ja seitse uurimust kirjeldasid veresuhkru taseme muutust. Samas olulist muutust ei täheldatud tühjakõhu veresuhkru ja üldkolesterooli osas, kuna need näitajad olid ka enamasti normi piires enne uuringuid.
Allikas: Journal of the American Medical Association, (2007); 298(19): 2296-2304.